Pole midagi lahedamat ühest toredast piraadifilmist (Või siiski, äkki on?!) kuid The Boat That Rocked (algse nimetusega Pirate Radio) toob vaatajale ette filmi, mis on kõige muuga seotud peale piraatide. Richard Curtis on tabanud ära väga palju faktoreid, mis selle filmi eriliseks teeb aga samas jälle midagi jääb nagu puudu...
Filmi tegevus toimub siis 1966. aastal Inglismaal, Raadio Rocki pardal (tegemist on laevaga). Raadio Rock on piraadiraadio, mis laseb poppmuusikat 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas, samal ajal kui Inglismaa tavaraadiod lasevad umbes 45 minutit. 17-aastane Carl (Tom Sturridge) visatakse koolist välja ning saadetakse enda ristiisa Quentini (Bill Nighy) juurde elu õppima, kes on kogu laeva juht. Koos Quentiniga on pardal veel raadio meeskonna ülemus Krahv (Phillip Seymour Offman), naistelemmik "Doctor" Dave (Nick Frost) jpt. Kogu raadiotöö pole just kõige suurem meelakkumine, sest kohalikud valitseja-onud, eesotsas minister Sir Alistair Dormandyga (Kenneth Branagh) ja Twattiga (Jack Davenport) on endal raudseks eesmärgiks võtnud piraadioraadio rajalt mahavõtmise kuid kõik plaanid, mida nad üritavad selle saavutamiseks läbi lüüa, on kohati päris halenaljakad.
Üks kõige paremini saavutatud faktor, mis filmi teeb nauditavaks, on kogu soundtrack. Väga hästi on välja toodud tol ajal võimutsevad hitid (ajad, mil poppmuusika hakkas kiirkasvuga oma ilmet võtma?) Jama lugu on küll see, et selle arvelt on läinud kogu "rokkiva" laeva reputatsioon, sest tegemist ongi pigem popmuusikaga kui rockiga.Kuna film on päris hästi toime tulnud enda naljaka ja goofy sisuga, on mõned vead siiski päris märkimisväärsed. Esiteks: Film on liiga pikk. Viimased 45 minutit oleks võinud täiesti vabalt jätta kõrvale ja oleks sama valmis teinud, kuid siiski on kogu tipuks filmi finaalis väga totter "Titanicut" parodeeriv stseen, millel just kõige suuremat pinget nagu polegi. Teiseks: Curtis on kokku pannud vägagi soliidse casting'u kuid ta ei kasuta neid targasti, sest näiteks Phillip Seymouri Hoffmani roll on päris mööda pandud (päris harv nähus tema puhul).
Kokkuvõttes, The Boat That Rocked pakub vaatajale kena kokteili patriootilisusest ja Briti popmuusikast, mis on nagu alternatiiv müüt sellest, et mis tunne on olla inglane. Curtis näitab ära, mis tunne oli võidelda karmima seaduse onudega Inglismaal, et inimesed saaksid pidu panna. Kahju ainult, et need kangelased, kes asjaga tegelevad, pole just kõige paremini serveeritud.
No comments:
Post a Comment