Rabaspecial - Public Image Ltd.

Alustuseks - vabandan, kuna ma pole nüüd mingi 2 nädalat ühtegi postitust teinud ja lehekülg on veidi unarusse jäänud. Eks härral on parajalt kiire elutempo ja pole jõudnud väga tegutseda aga üritan ennast parandada :D

Nüüd, teiseks. Rabarock. Just. See sama.

Täna hommikul, kui silmad lahti tegin ning kui internetimaailma sukeldusin, avastasin midagi väga hullu, mis tõsiselt jättis mõtlema... elu24's oli video naistekaklusest.

Ok, täna elu24 täna ei puuduta ning lähme Rabarocki juurde tagasi. Ilma pikema jututa, järgmine festivali esineja on avalikustatud ning see on päris huge. Nimelt külastab Eestimaad taas Public Image Ltd koos oma alati karismaatilise frontmani, Johnny Rotteniga (Sex Pistols). Järgnev tekst on kopeeritud Rada7 foorumist kuna need onud seal on targemad kui ma.

Esimese Rock Summeri peaesineja PiL saabub 23 aastase vaheaja järel Eestisse ja esineb 18. juunil Järvakandis Rabarockil.

Sex Pistolsi liidrina end rockiklassikasse kirjutanud John Lydon (Johnny Rotten) moodustas 1978. a. uue ja samaolulise bändi muusikaajaloos - Public Image Ltd. Nende eksperimenataalne sound ja lava-show olid tol ajal segu rockist, tantsumuusikast, folgist, balletist, popist ja dubist. PiL’i on peetud üheks mitmekülgsemaks ja kirjumaks koosluseks post-pungi ajajärgul.

Koit Raudsepp (R2 saatejuht): „Kinokunsti legend Stanley Kubrick tegi filmis „2001 kosmoseodüsseia“ filmiajaloo suurima ajahüppe – 4 miljonit aastat. Mäletate, ahvinimene viskas õhku kondi, millest sai kosmoselaev. Johnny Rotteni muundumine John Lydoniks ja Sex Pistolsi rusikaga näkku punk-rocki morfimine PILi eksperimentaalseks popmusaks oli samaväärne ja sama loogiline aja- ja ruumihüpe. Ainult, et Rotten/Lydon võttis Pistolsi näritud kondi kaasa ja annab teistele pureda tänaseni. Nutikas, irooniline, halastamatu ja kuulajat pidevalt testiv pop.“

PiL esines 1988. a. Tallinnas tolleaegse Nõukogude Liidu suurimal rahvusvahelisel
festivalil Rock Summer, mida külastas 120 000 inimest.
PiL’i taastulekut kommenteerib värske kultuuriminister ja endise Rock Summeri korraldaja Rein Lang: „Tõepoolest vahva uudis! Loodetavasti on Lydon sama heas vormis kui 1988. Tookord oli nende motoks „maximum speed of life“´. Saab olema huvitav vaadata, kuidas see on meestele mõjunud.“
Ivo Linna (Rock Summeri konferansjee): „Minu jaoks oli Public Image Ltd esinemine täiesti uuelaadne kogemus. Ma ei olnud tõelist pungi järellainetust ja sellist bändi oma elus varem näinud ning Johnny Rotteniga kohtumine võttis mu hingetuks. See, kuidas nad esinesid, jättis minu jaoks tol hetkel tunde, et nad on teiselt planeedilt ja teisest maailmast, mis meiega paralleelselt ei eksiteeri. Sellest maailmast, mida me tol korral üldse ei tundnud. Ootan põnevusega, mis juhtub sel korral.”
2009.a. taasühinenud PiL’i kontserdid pälvisid publiku ja kriitika palava vastuvõtu ning tunnistati mitme Briti väljaande poolt aasta parimaks live-esinemiseks. Nende kava sisaldab läbilõiget kogu karjäärist, sealhulgas klassikalisi hitte “Public Image”, “This Is Not A Love Song”, “Rise”, “Disappointed”. PiL esineb koosseisus John Lydon (vokaal), Lu Edmonds (kitarr), Bruce Smith (trummid) ja Scott Firth (bass).

Muhu Raadio järelkuulamine

 Kaua-kaua aega tagasi (peaaegu et kuu) käis Meedia Maania Muhu Raadios külas ning sai jutustatud maast ja ilmast.

Nüüdseks on ka olemas järelkuulamine. Kellel isu või tahtmist on, saab siit tõmmata :)

Link

...ma ikka pean mingit lollust veel lõppu lisama...

Rabaspecial - Esimesed kodumaised artistid avalikustatud!

Niisiis.
Järgmine pomm-uudis tulnud.
Esimesed Rabarocki kodumaised esinejad on avalikustatud ning mina olen siin selleks, et häid uudiseid kuulutada.
Järgnevad kirjeldused on elu24 artiklist võetud kuna mul endal praegu loomesoont pole ja ei hakka mingit junk'i kokku keerama :)

Rock-Hotel

Eesti rock’n’rolli saurused saabuvad esmakordselt Rabarockile ja teevad ajalugu – eksklusiivselt tuleb täispikkuses ettekandele nende 1983. a. ilmunud esikalbum «Rock-Hotel», mis sisaldab ainult hitte, sh «Aita mööda saata öö», «Kuidas läks sul see mäng», «Kikilips», «Kroolin nagu jaksan», «Videvik» jpt

Winny Puhh

Põlva kütubänd esines vähetuntud underground-artistina esimese Rabarocki ööklubis aastal 2006, tänaseks on bänd tõusnud kodumaiste festivalide peaesinejaks ja tuhandete lemmikuks. Rabarocki peegelpõrand ootab tantsijaid.

Metsatöll

On majas.

J.M.K.E.

Eesti pungiveteranide viimasest visiidist Rabarockile on möödas juba viis aastat, värskelt on seljataga Rock Café täismajale antud 25. aasta juubelikontsert ja ilmunud kaveritekogumik «Jasonit ei huvita». Villu lubab Järvakandis best-of kava.

Abraham

Aastal 2011 kolib hip-hop Rabarocki ööklubist festivalilavadele ja seda hetke kõige kuumema hiphoppari juhtimisel. MC Battle’i kroonitud kuninga esikalbum «Piffe, plekki ja presidendiks» tõstis Abrahami Eesti Muusikaauhindade nominendiks, tõi talle samapalju vaenlasi kui sõpru ja sulges nii mõnedki uksed. Mitte Rabarocki omad.

Nevesis

Värsked Rock Liiga laureaadid Paidest. Samahästi võiks nad olla Kaliforniast. Ühesõnaga, välismaa. Kes neid korra laval näinud, tahab veel. Sõltuvust tekitav.

Goresoerd

Mullune Goresoerdi album «Tüdruk ja Surm» lennutas bändi raadiotesse ja sealt massidesse. Juba on nad kinnitatud Soome metalfestivalile Tuska Open Air. Ei saa meie kehvemad olla.

The Boat That Rocked (2008)

Pole midagi lahedamat ühest toredast piraadifilmist (Või siiski, äkki on?!) kuid The Boat That Rocked (algse nimetusega Pirate Radio) toob vaatajale ette filmi, mis on kõige muuga seotud peale piraatide. Richard Curtis on tabanud ära väga palju faktoreid, mis selle filmi eriliseks teeb aga samas jälle midagi jääb nagu puudu...

Filmi tegevus toimub siis 1966. aastal Inglismaal, Raadio Rocki pardal (tegemist on laevaga). Raadio Rock on piraadiraadio, mis laseb poppmuusikat 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas, samal ajal kui Inglismaa tavaraadiod lasevad umbes 45 minutit. 17-aastane Carl (Tom Sturridge) visatakse koolist välja ning saadetakse enda ristiisa Quentini (Bill Nighy) juurde elu õppima, kes on kogu laeva juht. Koos Quentiniga on pardal veel raadio meeskonna ülemus Krahv (Phillip Seymour Offman), naistelemmik "Doctor" Dave (Nick Frost) jpt. Kogu raadiotöö pole just kõige suurem meelakkumine, sest kohalikud valitseja-onud, eesotsas minister Sir Alistair Dormandyga (Kenneth Branagh) ja Twattiga (Jack Davenport) on endal raudseks eesmärgiks võtnud piraadioraadio rajalt mahavõtmise kuid kõik plaanid, mida nad üritavad selle saavutamiseks läbi lüüa, on kohati päris halenaljakad.

Üks kõige paremini saavutatud faktor, mis filmi teeb nauditavaks, on kogu soundtrack. Väga hästi on välja toodud tol ajal võimutsevad hitid (ajad, mil poppmuusika hakkas kiirkasvuga oma ilmet võtma?) Jama lugu on küll see, et selle arvelt on läinud kogu "rokkiva" laeva reputatsioon, sest tegemist ongi pigem popmuusikaga kui rockiga.

Kuna film on päris hästi toime tulnud enda naljaka ja goofy sisuga, on mõned vead siiski päris märkimisväärsed. Esiteks: Film on liiga pikk. Viimased 45 minutit oleks võinud täiesti vabalt jätta kõrvale ja oleks sama valmis teinud, kuid siiski on kogu tipuks filmi finaalis väga totter "Titanicut" parodeeriv stseen, millel just kõige suuremat pinget nagu polegi. Teiseks: Curtis on kokku pannud vägagi soliidse casting'u kuid ta ei kasuta neid targasti, sest näiteks Phillip Seymouri Hoffmani roll on päris mööda pandud (päris harv nähus tema puhul).

Kokkuvõttes, The Boat That Rocked pakub vaatajale kena kokteili patriootilisusest ja Briti popmuusikast, mis on nagu alternatiiv müüt sellest, et mis tunne on olla inglane. Curtis näitab ära, mis tunne oli võidelda karmima seaduse onudega Inglismaal, et inimesed saaksid pidu panna. Kahju ainult, et need kangelased, kes asjaga tegelevad, pole just kõige paremini serveeritud.

Internet Movie Database

Wikipedia