Bändinurk: Red Hot Chili Peppers

Kes ei teaks RHCP'st? Seriously, kes EI teaks?

Arvatavasti 60-70% info ja muusikaga kaasas käivatest inimestest on kuulnud vähemalt korra enda elus "Otherside" viisi või "By The Way" introt. Ja kui pole, siis need vennad/õed pole õieti info või muusikaga kaasas käinud...ausalt öeldes.
Igastahes, mõtlesin teha väikese postituse sellel teemal, kuidas bänd alguse sai, suuremad ebaõnnestumised ja juhtumised ja üldse huvitavaid fakte. Ja kui hästi läheb ning aega on, siis üritan iga nädal sellise postituse teha tuntud ja mittetuntud bändidest. Aga anyway... (või teemaga kokku minnes, By The Way?)

RHCP sai omale tiivad alla umbes 1983 aastal. Tol ajal alles keskkooli poisid Anthony Kiedis, Hillel Slovak, Michael Balzary (või siis rohkem tuntud hüüdnime järgi Flea) ja Jack Irons olid California ja Los Angeles'i muusikastseeniga juba pikka aega olnud tuttavad ning enda esialgse nimega Tony Flow & the Miraculously Majestic Masters of Mayhem (täname jumalat, et nad otsustasid nime ära muuta) esinesid esimest korda Rhythm Lounge's umbes 30 inimesele, arvates, et see on ka nende viimane live. Kuna Slovak ja Irons olid mõlemad ka teises bändis "What Is This?" siis neil värske bändi suunas eriti palju usku polnud aga rahva tungival soovil nad jätkasid, muutes hiljem nime The Red Hot Chili Peppers ja esinedes veel erinevates LA klubides ja baarides.

Varajane RHCP, vasakult paremale: Irons, Flea, Kiedis, Slovak

Mõni kuu pärast esimest šõud suutis bänd tabada EMI plaadifirma tähelepanu ning said lepingu. 2 nädalat enne seda oli Slovaki ja Iron'si "What Is This?" suutnud samamoodi lepingu saada ning pidasid RHCP'd siiski ainult kõrvalprojektiks. Tüübid lahkusid bändist, kuid selle asemel, et laiali minna, leidsid Kiedis ja Flea uued liikmed - Cliff Martinez ja Jack Sherman. Debüütalbum The Red Hot Chili Peppers tuli avalikuse ette 10. augustil 1984. Kuigi album eriti palju müügiedu ei näinud, aitas see fänne juurde tuua ning sai parajalt palju MTV's ja kolledži raadiotes kuulamisi. Kuigi bänd toimis päris edukalt, polnud Sherman õige liige. Mees vallandati ning tema asemel tuli tagasi Hillel Slovak, kes oli enda teisest bändist tüdinenud.

Debüütalbum

1985-88 aasta vältel tuli Chilidel välja kaks plaati: Freaky Styley ja Uplift Mofo Party Plan. See oli see aeg, kui nii Slovak kui Kiedis olid väga sügaval oma heroiinisõltuvusega ning selle asemel, et plaadifirma poolt antud eelarve õigesse kohta investeerida, kulutasid kaks eluvenda suurema osa sellest rahast narkootikumide peale. Selle aja sees liitus bändiga uuesti ka Jack Irons, kes aitas bändi keemia paika panna. Kuni 1988. aasta 27. juunini, kui Hillel Slovak leiti 26 aastasena enda korterist surnuna. Leinast murtuna, lahkus Irons, öeldes, et ei taha olla bändis kus sõbrad surevad (Ironsist sai hiljem Pearl Jami trummar, kust ta jällegi lahkus 1998. aastal tuuritamise väsimusest). Järgi jäänud originaalliikmed Kiedis ja Flea otsustasid edasi minna, kuna nad tahtsid "edasi ehitada seda, mida Slovak aitas püstitada."

Freaky Styley

Uplift Mofo Party Plan

Sel ajal, kui Chilidel oli Uplift Mofo Party Plan väljas, oli Flea käinud vahest enda sõbra, D.H. Peligro (Dead Kennedys) pool jämmimas, kus ta sai tuttavaks tol ajal täitsa alaealise kitarristiga, John Frusciantega. Pärast Slovaki surma võeti Peligro trummariks kuid pärast lühikest aega ta lahkus. Sellel lühikesel bändisolemisel oli aga tegelt väga tugev mõju - Peligro aitas Frusciantel tutvuste kaudu bändi saada. Kui Frusciante teada sai, et oli bändi sisse saanud, läks ta röömust nii hulluks, et tekitas seinale jalajälgi kuna poiss oli ka väga bändi väga suur fänn.
Täiesti verivärske kitarristiga oli vaja ka uut trummarit, niisiis otsustasid liikmed teha proovikatsed. Pärast paljusid tegelasi, kellest keegi ei sobinud, marssis sisse Metallica särgiga, pikkade juuste ja pearätiga Chad Smith, kes enda sõnul "sööb trumme hommikusöögiks." Alguses mitte mingil juhul bändiga kokku minev Smith oli juba enne välja arvatud kui ta trummide taha jõudis, kuid pärast esimest jämmi oli kõik paigas.

Et uute liikmede võimeid ja andeid proovile panna, alustas bänd uue albumi salvestamist. Samal ajal oli bänd ka kontserte andnud ning rokkstaari elu täiel rinnal nautivat Frusciantet ei saanud miski peatada. 18 aastane kuulus oli kõikide naiste lemmik ning suurte pidude tagajärjel oli noormees leidnud ennast narkootikumide küüsis. See oli alles tema allakäigu algus, kuna 16. august 1989 tuli välja Mother's Milk, mis suurendas bändi populaarsust üle terve Ameerika.Mother's Milk

Kiedis ja Frusciante (1991)

1991. aastal läks bänd Rick Rubini produtseeriva käe all enda uut albumit tegema Harry Houdini vanasse mõisasse, mis kõlakaid uskudes kummitas (albumi tegemisest on ka dokumentaal tehtud, nimega Funky Monks). Blood Sugar Sex Magik tuli välja 24. september 1991 ning lõi Chili'd esimest korda ülemaailmseteks superstaarideks. Frusciante, kes arvas, et bänd jääb elu lõpuni mängima pisikestel klubides ja väikestel üritustel, ei suutnud uskuda, et bändist on saanud magnet. Noor kitarrist oli pidevas masenduses tuuridel ning oli väga õnnetu. Pärast ühte kontserdi Jaapanis, otsustas Frusciante keset tuuri bändist lahkuda, pagedes tagasi USAsse ning vajudes mitmeks aastaks heroiinisõltuvuse mõju alla (ta oli lõpuks nii sügaval selles, et ta suutis enda maja maha põletada freebasing'u käigus ning pärast ühte üledoosi ise vaevu ellu jääda). Bänd aga lõpetas tuuri ära ajutise kitarristiga ja läks tagasi koju.

Blood Sugar Sex Magik

Otsides uut kitarristi, leidis bänd Dave Navarro (Jane's Addiction). Uus kitarrist tõi uue stiili viies toorest, meloodilisest funkist bändi rohkem psychodelic rocki ja raskema muusika poole.

Red Hot Chili Peppers aastal 1995 - Kiedis, Flea, Navarro, Smith

Ainuke album, mis sai Navarroga salvestatud, oli One Hot Minute. Tegemist oli põrumisega ning suudeti väga vähe plaate müüa. Navarroga ei olnud mingit keemiat kellegil ning 1998 ta lahkus.

One Hot Minute

Kõigest kuu aega pärast Navarro lahkumist külastas Flea vanat sõpra, Frusciantet, kes oli just rehabilitatsiooni läbi käinud ning oli uus mees. Tagasi bändi kutsutud, oli RHCP uuesti sündinud esimesest noodist, mis läbi võimu tuli.

Uuesti sündinud RCHP (1998) - Kiedis, Flea, Frusciante, Smith

8. juuni 1999 tuli välja Chilide 7. album, Californication millest sai nende edukaim album tänaseni, müües 15 miljonit koopiat.

Californication

Pärast maailmatuuri Californicationi toetamiseks läks bänd kohe tagasi stuudiosse ning 2002. aastal tuli välja By The Way, mis oli palju meloodilisem kui teised albumid ning milles oli ka kasutatud palju stuudioeffekte. Järgnes jällegi ülemaailme tuur.

By The Way

Pärast mitut aastat tuuritamist ja asja kallal olemist, tuli bänd jällegi välja uue materjaliga: nimelt nende duubelalbum Stadium Arcadium. Väsimatud tegelased tegid jällegi maailmatuuri, võttes Frusciante hea sõbra, Josh Klinghofferi, spetsiaalselt tuuri jaoks kitarristiks. 2007. aastal võitis bänd Grammy auhinna järgmistel kategooriatel: parim rokkalbum, parim rokklaul ("Dani California"), parim rokkesitlus dueti või grupiga (jällegi "Dani California"), parim special edition album ning parim produtsent (Rick Rubin).

Stadium Arcadium

Pärast väsimatut tööd 1999. aastast saadik otsutas bänd pausi teha. 2009. aasta detsembris kuulutas Frusciante, et on bändist taaskord lahkunud. Ta oli lisanud, et lahkus bändist tegelikult juba 2008. aasta lõpus headel tingimustel teiste liikmetega. Praegu tegeleb John Frusciante enda soolokarjääriga.

RHCP 2007. aasta Grammy Auhinnajagamistel

Bänd lõpetas oma puhkuse 2009. oktoobris ning hakkas uue materjali kallal töötama. Stuudios ühines nendega ka Klinghoffer, kes aitas neid tuuril. 2010. aasta veebruaris ütles Smith intervjuus, et Klinghofferist on saanud täiskohaga uus kitarrist bändile.
Nüüd, samal ajal kui ma siin kirjutan pikka-laia juttu sellest väga kirju minevikuga bändist, on nemad teisel pool suurt lompi tegemas uut albumit, mis kuulujuttude põhjal peaks ilmavalgust nägema selle aasta juunikuus.

Uus kitarrist Josh Klinghoffer