Olles olnud pikka aega Korni fänn, ei oodanud ma eriti suurt, kui kuulsin, et uus album on peagi välja tulemas. Kuna eelmine album "Untitled” oli pehmelt öeldes täielik pettumus ning üle-eelmine "See You On The Other Side” oli nagu väga kuristiku äärel, arvasin, et uus album tuleb kas samasugune või hullem isegi. Kuid kui plaat välja tuli ning jõudsin kuulamiseni, võtsin ma oma sõnad tagasi selle plaadi eelarvamuste kohta. Tänu taevale, on Korn oma keskeakriisist välja saanud. Pärast seda, kui Brian "Head” Welch lahkus kornist nng David Silveria oli minemas, hakkas Korni allakäik pihta. Album „See You On The Other Side” oli esimene album ilma Headita ning viimane Silveriaga, ning muutus oli märgatav. Kui tuli välja "Untitled” mis oli kokku pandud erinevate trummarite käe all, oli tulemus väga poolik ning nagu haavatud rohkem. Kuid pärast 3 aastast taastumist on Korn tagasi, koos uue trummari, Ray Luzieriga, kes aitas neid ka "Untitled" aegadel tuuride koha peal.
Plaadi esialgsel kuulamisel saab juba päris suure löögi (heas mõttes loomulikult). Väga heavy ning Korn'liku kitarr-ning bassikäiguga "Oildale (leave me alone)” (nimi pandud nende lapsepõlve elukoha lähedal asuva linnakese järgi) lööb kuulaja sõnaotseses mõttes tooli külge kinni nagu tegid seda "Falling Away From Me” või "Here to Stay” varasematest albumitest. Kogu lugu on väga toore soundiga, kuidas samas on tunda, et on asjaga tegeletud. Väga tabava viisi ja lüürikaga "Pop A Pill” ning "Fear Is A Place To Live” hoiavad tempot ning pinget üleval 
ning sellele järgi tulles "Move On” meenutab aastataguseid lugusid plaadilt "Life Is Peachy”. "Lead The Parade” on pehmelt öeldes lausa hirmutav – koos oma julma salmiga ja refrääniga. Järgnev "Let The Guilt Go” on kindlasti plaadi üks kõige paremaid laule, mida kannatab repeat’i peal küll lasta päris tükk aega ning mille kohta on teised arvustused öelnud ka, et tegemist on looga mida annab võrrelda Slipnkoti singli "Duality“ või Drowning Pool "Bodies“. "The Past" aeglustab teemat piisavalt, et tappa. "Never Around" laseb valla selle brutaalsuse, millega saab Korn alatasa hakkama, sama on ka "Are You Ready To Live?“ , mis on on üks süngemaid Korni lugusid kuid samas väga ilus. Albumi lõpplugu "Holding All These Lies“ on hea punkt oma unustamatu finaaliga.
ning sellele järgi tulles "Move On” meenutab aastataguseid lugusid plaadilt "Life Is Peachy”. "Lead The Parade” on pehmelt öeldes lausa hirmutav – koos oma julma salmiga ja refrääniga. Järgnev "Let The Guilt Go” on kindlasti plaadi üks kõige paremaid laule, mida kannatab repeat’i peal küll lasta päris tükk aega ning mille kohta on teised arvustused öelnud ka, et tegemist on looga mida annab võrrelda Slipnkoti singli "Duality“ või Drowning Pool "Bodies“. "The Past" aeglustab teemat piisavalt, et tappa. "Never Around" laseb valla selle brutaalsuse, millega saab Korn alatasa hakkama, sama on ka "Are You Ready To Live?“ , mis on on üks süngemaid Korni lugusid kuid samas väga ilus. Albumi lõpplugu "Holding All These Lies“ on hea punkt oma unustamatu finaaliga.Kogu album on selles suhtes väga eriline, kuna see on nendele möeldud, kellele bändi muusika on alati midagi tähendanud ning mis on aidanud neid... mitte unustada, kes nad on, sealt ka albumi pealkiri „Remember Who You Are“.
5/5 siitpoolt.
No comments:
Post a Comment