Pages

Ads 468x60px

Tuesday, February 22, 2011

Muusikanurk: RabaSpecial - Filter

Kuna Rabarock 2011 on varsti meie kodumaal ukse taga (või raba taga?), siis mõtlesin teha ka siin eraldi väikese rubriigi sellel teemal.
Tegelikult tegin algust juba paar postitust tagasi, kui rääkisin Pendulumi teemal. Nimelt on see elektroonilise roki/drum n bassi põhivend üks Rabarocki peaesinejatest ning eilse/tänase seisuga avalikustati ka teine peaesineja - USA alternatiiv/industriaalrokk bänd Filter.
Stay tuned for more.


Muusikanurk: The Tuberkuloited 1994-2004

Leidsin Youtube'st ühe toreda video mille mõtlesin ka siia sheerida. Tegemist on vist saate 7 Vaprat (pead ei anna) lõiguga, mis näitab meie väikese Eestimaa ühe parema bändi The Tuberkuloited arengut aastast 1994, kui nad bändi tegid, aastani 2004. Päris tore video mida vaadata. Nostalgiahoog on kiire peale tulema, sest tegu on siiski bändiga, mida ma kuulsin enda lapsepõlves telekast päris tihti.
Enough chit-chat.


Monday, February 21, 2011

Rabaspecial - Pendulum

Jah.
Ma oskan ka elektroonilist muusikat hinnata.
Viimaste päevade jooksul on uuesti peale tulnud Pendulumi maania, mis viimati nakatas mu muusikasoone ligikaudu 5-6 aastat tagasi. Ja tavaliselt, kui ta tuleb, siis tuleb hurraaga.
Tegelikult leidsin selle bändi uuesti tänu sellele, sest rada7's kuulutati, et Pendulum on üks Rabarocki peaesinejatest, mis üllatas mind, kuna viimane kord kui ma kuulasin seda, siis oli ta DNB? Aga ei, kas nad arenesid nende aastatega niipalju, või olin ma pime koguaeg, ei tea, aga Pendulum on hoopis elektrooniline rokk, ning tuleb tõdeda, vaadates Youtube videosid, on tegemist ka väga kõva live bändiga. Vaatab, kui nii edasi läheb, satun ka mina Rabarockile see aasta.
Siinkohal lõpetuseks väike trailer, äkki saate aru millest räägin.




Sunday, February 13, 2011

Muusikanurk: Alice In Chains Unplugged

Tegemist on siis Alice In Chains'i unplugged (akustilise) kontserdiga. Filmitud on see Brooklyni Muusikaakadeemias ning see on esimene kontsert pärast nende kahe ja poole aastast pausi. Samuti, on see ka viimane kontsert nende originaalvokaali, Layne Staleyga, kes suri üledoosi 2002. aastal.
Sellel kontserdil on tegelikult väga sünge ja melanhoolne tähendus, kui hakata seda lähemalt kuulama/uurima. Kuna ma olen olnud AIC fänn juba pikka aega, siis vaadates nende eelmisi kontserte ja lindistusi tuleb kurvastus peale, kuna Staley oli 96ndaks aastaks oma heroiinisõltuvusega väga kaugele jõudnud ning selle mehe asemel, kes vanasti laulis nagu "ingel põrgust" oli nüüd laval inimene, kellel oli hääl kähe, nägemine halb ning prillid ees, et kokkuvajunud silmi varjata.
Aga sellegipoolest, suudab ta videos isegi mõne nalja visata.
Kuna Youtube's on kõik videod olemas, siis miks ka mitte siia visata.

(Edit: Kuna häid Youtube videosid ei mahu väga palju ühte lauta, siis võtsin videod maha. Kel huvi, võib alati search'ida)

Wednesday, February 9, 2011

Bändinurk: Red Hot Chili Peppers


Kes ei teaks RHCP'st? Seriously, kes EI teaks?
Arvatavasti 60-70% info ja muusikaga kaasas käivatest inimestest on kuulnud vähemalt korra enda elus "Otherside" viisi või "By The Way" introt. Ja kui pole, siis need vennad/õed pole õieti info või muusikaga kaasas käinud...ausalt öeldes.
Igastahes, mõtlesin teha väikese postituse sellel teemal, kuidas bänd alguse sai, suuremad ebaõnnestumised ja juhtumised ja üldse huvitavaid fakte. Ja kui hästi läheb ning aega on, siis üritan iga nädal sellise postituse teha tuntud ja mittetuntud bändidest. Aga anyway... (või teemaga kokku minnes, By The Way?)
RHCP sai omale tiivad alla umbes 1983 aastal. Tol ajal alles keskkooli poisid Anthony Kiedis, Hillel Slovak, Michael Balzary (või siis rohkem tuntud hüüdnime järgi Flea) ja Jack Irons olid California ja Los Angeles'i muusikastseeniga juba pikka aega olnud tuttavad ning enda esialgse nimega Tony Flow & the Miraculously Majestic Masters of Mayhem (täname jumalat, et nad otsustasid nime ära muuta) esinesid esimest korda Rhythm Lounge's umbes 30 inimesele, arvates, et see on ka nende viimane live. Kuna Slovak ja Irons olid mõlemad ka teises bändis "What Is This?" siis neil värske bändi suunas eriti palju usku polnud aga rahva tungival soovil nad jätkasid, muutes hiljem nime The Red Hot Chili Peppers ja esinedes veel erinevates LA klubides ja baarides.

Varajane RHCP, vasakult paremale: Irons, Flea, Kiedis, Slovak

Mõni kuu pärast esimest šõud suutis bänd tabada EMI plaadifirma tähelepanu ning said lepingu. 2 nädalat enne seda oli Slovaki ja Iron'si "What Is This?" suutnud samamoodi lepingu saada ning pidasid RHCP'd siiski ainult kõrvalprojektiks. Tüübid lahkusid bändist, kuid selle asemel, et laiali minna, leidsid Kiedis ja Flea uued liikmed - Cliff Martinez ja Jack Sherman. Debüütalbum The Red Hot Chili Peppers tuli avalikuse ette 10. augustil 1984. Kuigi album eriti palju müügiedu ei näinud, aitas see fänne juurde tuua ning sai parajalt palju MTV's ja kolledži raadiotes kuulamisi. Kuigi bänd toimis päris edukalt, polnud Sherman õige liige. Mees vallandati ning tema asemel tuli tagasi Hillel Slovak, kes oli enda teisest bändist tüdinenud.

Debüütalbum

1985-88 aasta vältel tuli Chilidel välja kaks plaati: Freaky Styley ja Uplift Mofo Party Plan. See oli see aeg, kui nii Slovak kui Kiedis olid väga sügaval oma heroiinisõltuvusega ning selle asemel, et plaadifirma poolt antud eelarve õigesse kohta investeerida, kulutasid kaks eluvenda suurema osa sellest rahast narkootikumide peale. Selle aja sees liitus bändiga uuesti ka Jack Irons, kes aitas bändi keemia paika panna. Kuni 1988. aasta 27. juunini, kui Hillel Slovak leiti 26 aastasena enda korterist surnuna. Leinast murtuna, lahkus Irons, öeldes, et ei taha olla bändis kus sõbrad surevad (Ironsist sai hiljem Pearl Jami trummar, kust ta jällegi lahkus 1998. aastal tuuritamise väsimusest). Järgi jäänud originaalliikmed Kiedis ja Flea otsustasid edasi minna, kuna nad tahtsid "edasi ehitada seda, mida Slovak aitas püstitada."

Freaky Styley

Uplift Mofo Party Plan

Sel ajal, kui Chilidel oli Uplift Mofo Party Plan väljas, oli Flea käinud vahest enda sõbra, D.H. Peligro (Dead Kennedys) pool jämmimas, kus ta sai tuttavaks tol ajal täitsa alaealise kitarristiga, John Frusciantega. Pärast Slovaki surma võeti Peligro trummariks kuid pärast lühikest aega ta lahkus. Sellel lühikesel bändisolemisel oli aga tegelt väga tugev mõju - Peligro aitas Frusciantel tutvuste kaudu bändi saada. Kui Frusciante teada sai, et oli bändi sisse saanud, läks ta röömust nii hulluks, et tekitas seinale jalajälgi kuna poiss oli ka väga bändi väga suur fänn.
Täiesti verivärske kitarristiga oli vaja ka uut trummarit, niisiis otsustasid liikmed teha proovikatsed. Pärast paljusid tegelasi, kellest keegi ei sobinud, marssis sisse Metallica särgiga, pikkade juuste ja pearätiga Chad Smith, kes enda sõnul "sööb trumme hommikusöögiks." Alguses mitte mingil juhul bändiga kokku minev Smith oli juba enne välja arvatud kui ta trummide taha jõudis, kuid pärast esimest jämmi oli kõik paigas.
Et uute liikmede võimeid ja andeid proovile panna, alustas bänd uue albumi salvestamist. Samal ajal oli bänd ka kontserte andnud ning rokkstaari elu täiel rinnal nautivat Frusciantet ei saanud miski peatada. 18 aastane kuulus oli kõikide naiste lemmik ning suurte pidude tagajärjel oli noormees leidnud ennast narkootikumide küüsis. See oli alles tema allakäigu algus, kuna 16. august 1989 tuli välja Mother's Milk, mis suurendas bändi populaarsust üle terve Ameerika.Mother's Milk

Kiedis ja Frusciante (1991)

1991. aastal läks bänd Rick Rubini produtseeriva käe all enda uut albumit tegema Harry Houdini vanasse mõisasse, mis kõlakaid uskudes kummitas (albumi tegemisest on ka dokumentaal tehtud, nimega Funky Monks). Blood Sugar Sex Magik tuli välja 24. september 1991 ning lõi Chili'd esimest korda ülemaailmseteks superstaarideks. Frusciante, kes arvas, et bänd jääb elu lõpuni mängima pisikestel klubides ja väikestel üritustel, ei suutnud uskuda, et bändist on saanud magnet. Noor kitarrist oli pidevas masenduses tuuridel ning oli väga õnnetu. Pärast ühte kontserdi Jaapanis, otsustas Frusciante keset tuuri bändist lahkuda, pagedes tagasi USAsse ning vajudes mitmeks aastaks heroiinisõltuvuse mõju alla (ta oli lõpuks nii sügaval selles, et ta suutis enda maja maha põletada freebasing'u käigus ning pärast ühte üledoosi ise vaevu ellu jääda). Bänd aga lõpetas tuuri ära ajutise kitarristiga ja läks tagasi koju.

Blood Sugar Sex Magik

Otsides uut kitarristi, leidis bänd Dave Navarro (Jane's Addiction). Uus kitarrist tõi uue stiili viies toorest, meloodilisest funkist bändi rohkem psychodelic rocki ja raskema muusika poole.

Red Hot Chili Peppers aastal 1995 - Kiedis, Flea, Navarro, Smith

Ainuke album, mis sai Navarroga salvestatud, oli One Hot Minute. Tegemist oli põrumisega ning suudeti väga vähe plaate müüa. Navarroga ei olnud mingit keemiat kellegil ning 1998 ta lahkus.

One Hot Minute

Kõigest kuu aega pärast Navarro lahkumist külastas Flea vanat sõpra, Frusciantet, kes oli just rehabilitatsiooni läbi käinud ning oli uus mees. Tagasi bändi kutsutud, oli RHCP uuesti sündinud esimesest noodist, mis läbi võimu tuli.

Uuesti sündinud RCHP (1998) - Kiedis, Flea, Frusciante, Smith

8. juuni 1999 tuli välja Chilide 7. album, Californication millest sai nende edukaim album tänaseni, müües 15 miljonit koopiat.

Californication

Pärast maailmatuuri Californicationi toetamiseks läks bänd kohe tagasi stuudiosse ning 2002. aastal tuli välja By The Way, mis oli palju meloodilisem kui teised albumid ning milles oli ka kasutatud palju stuudioeffekte. Järgnes jällegi ülemaailme tuur.

By The Way

Pärast mitut aastat tuuritamist ja asja kallal olemist, tuli bänd jällegi välja uue materjaliga: nimelt nende duubelalbum Stadium Arcadium. Väsimatud tegelased tegid jällegi maailmatuuri, võttes Frusciante hea sõbra, Josh Klinghofferi, spetsiaalselt tuuri jaoks kitarristiks. 2007. aastal võitis bänd Grammy auhinna järgmistel kategooriatel: parim rokkalbum, parim rokklaul ("Dani California"), parim rokkesitlus dueti või grupiga (jällegi "Dani California"), parim special edition album ning parim produtsent (Rick Rubin).

Stadium Arcadium

Pärast väsimatut tööd 1999. aastast saadik otsutas bänd pausi teha. 2009. aasta detsembris kuulutas Frusciante, et on bändist taaskord lahkunud. Ta oli lisanud, et lahkus bändist tegelikult juba 2008. aasta lõpus headel tingimustel teiste liikmetega. Praegu tegeleb John Frusciante enda soolokarjääriga.

RHCP 2007. aasta Grammy Auhinnajagamistel

Bänd lõpetas oma puhkuse 2009. oktoobris ning hakkas uue materjali kallal töötama. Stuudios ühines nendega ka Klinghoffer, kes aitas neid tuuril. 2010. aasta veebruaris ütles Smith intervjuus, et Klinghofferist on saanud täiskohaga uus kitarrist bändile.
Nüüd, samal ajal kui ma siin kirjutan pikka-laia juttu sellest väga kirju minevikuga bändist, on nemad teisel pool suurt lompi tegemas uut albumit, mis kuulujuttude põhjal peaks ilmavalgust nägema selle aasta juunikuus.

Uus kitarrist Josh Klinghoffer

Monday, February 7, 2011

Mölanurk: Vaade Youtube'i tänapäeva Pop/Rock mõtteis


Sellel postitusel eriti sügavat mõtet ei ole, kuid ma ei saanud suud kinni hoida. Tahtsin Youtubest vaadata huvi mõttes, mis rokklood praegu vaadatumad on.
Pannes muusika alt Pop/Rock tuli pilt selline:
lihtsalt kole...

Sunday, February 6, 2011

Filminurk - It Might Get Loud


Just lõpetasin selle filmi vaatamise. Tegemist on dokumentaaliga, mis räägib elektrikitarrist üldiselt kui ka rokkmuusikast ja selle tekkest. Väga fucking hea värk ma ütlen. Dokumentaali jaoks kutsuti välja kolm kuulsat muusikut ja *väga head* kitarristi - Jimmy Page (The Yardbirds, Led Zeppelin), Jack White (The White Stripes, The Raconteurs) ja The Edge (U2), kes rääkisid enda esimesest "korrast", huvitavaid juhtumisi nii siit kui sealt ja üleüldse oma elust lähemalt.


Oli fucking (märkus, kui palju ma ütlen sõna fucking kuna see film oli tegelt lihtsalt nii fucking...ekhm, hoian tagasi end) põnev vaadata kõigi kolme eripära ning nende mängimisstiili. Tänu sellele filmile ma tegelt leidsin isegi U2 kitarristi, The Edge'i, vastu uue professionaalse huvi. Kes teab, äkki hakkan ka U2 fänniks...
Tegelt U2 pole siiski minu teema, kuid austan Edge'i ja kõiki teisi sealseid klemme kui muusikuid.


Aga siiski, Jimmy Page rääkimas enda seiklustest The Yardbirds'idega ja kuidas nad sõitsid kontserdilt kontserdile külmal talvel, magades auto tagaistmel kõikide instrumentide peal? Või Jack White rääkimas sellest, kuidas ta töötas mööbliparandaja juures, kes oli trummar ning iga kord kui tööpäev lõppes, võtsid kaks kutti pillid välja ja mängisid veel mitu tundi?
Sellistest asjadest ei saa küllalt.
Üldiselt, soovitan seda filmi absoluutselt kõigile nendele, kes on kitarrimänguga tegelenud mõned aastad, alles alustavad või mänginud juba 10 aastat. Või lihtsalt rokipeerudele...
Või siis lihtsalt filmiarmastajale inimesele.


Jack White kirjutamas filmile järge - I Might Get Loud, But God As My Witness, I Don't Wanna

Filminurk - Justin Bieber: Never Say Never (trailer)

Just 5 minutit tagasi lugesin rottentomatoes.com kodulehelt, et Justin Bieberist tulen täispikk dokumentaal. Esimene asi mis mõttesse kargas, oli see, et vaesed elu24 inimesed saavad vist ennast lolliks kirjutada kommentaaridega.
Aga ei... ma olen lubanud endale, et kui JB'st tuleb film, ma ei naera selle üle.
Siiamaani olen tõsiseks suutnud jääda.
Trailer on ka väljas juba...



See trailer andis mulle usku, et äkki võib ka minust saada kunagi popstaar pruunide juuste ja peene häälega.
Ja mis kõige parem...
see tuleb 3D'na välja.

Ma ei saanud siiski midagi parata

Video: Weezer - Pork And Beans

Tegu on suhteliselt vana looga juba. Hea looga muidugi, kuid video, mis sellele aretati, on viispluss.
Terve video on põhimõtteliselt paroodia Youtube'ile. Kogu aja vältel näidatakse ära paljusid "Youtube kuulsusi" , kes mitmeid aastaid tagasi naljatasid inimesi kogu südamest...warms the heart.
Igastahes siin see on.



Btw, major rofl @ dramatic chipmunk

Saturday, February 5, 2011

Filminurk - The Social Network


Esimest korda, kui sellest filmist kuulsin (Facebook'i kaudu, no less), mõtlesin, et tegu mingi suvalise aliasega, mille feisbuuki fännid on enda lemmiklehele andnud. Ausalt öeldes, ega see ülal olev logo eriti suurt usku ei andnud. Näeb välja nagu...phh...Facebook...
Tegelikult ma olin pime. "The Social Network" on film, mis räägib sellest hästi kuulsast ning vägagi populaarsest saidist, millest kuuleme isegi raadio -ja telekareklaamides, kus kohalikud firmad, üritused, tooted jne. ütlevad "liitu ka meie fännilehega" Loomulikult räägin ma Facebookist. Ning jah, see on film, mitte dokumentaal.


Sisu iseenesest on tegelikult üllatavalt huvitav. Ma olen olnud küll teadlik härra Zuckerbergist, kes suutis tont-teab-mis vanusel välja aretada theFacebooki, mis edasi arenes välja lihtsalt Facebookiks ning millest kasvas praktiliselt üleöö Ameerika üks suurimaid saite. Kuid mida ma pole varem varem teadnud, on need sündmused, mis juhtusid selleks, et Facebook oleks see, mis ta täna on. "The Social Network" laob suhteliselt selge pildi vaataja ette, mismoodi see mitmemiljardine firma loodi.
Õigemini... see film laoks* selge pildi, kui see oleks tõene. Mida see pole. Tegelikult on see film hoopis väikese tõeterakesega, kuid siiski, suur osa filmi dialoogidest ja tegevusest on välja möeldud. Aga siiski, vaatamata kõigele, good stuff! Ja ilmselgelt see peab olema good stuff, kuna muidu see poleks saanud just hiljuti Golden Globe auhinnajagamistel 4 auhinda. Likelikelike!

"The Facebook Brothers" (asiaat pole seotud) kohtuvad Justin Timberlake'ga. Tegelikult ka.

0:56

Terve
Minu nimi on Vilmar
Sõpradele Villu
Hiljuti tegin blogi, mis rääkis muusikast
Pärast 4ndat postitust umbes otsustasin lõpetada selle, kuna ei suutnud ennast nii palju jalule ajada, et nädalas korrata kritiseerida muusikat
Kuna ma armastan muusikat, ei saanud ma seda üldse kohe teha
Niisiis jätsin selle
Selle asemel mõtlesin hoopis panna kokku need, mis suuremalt jaolt "teevad minu päeva": Muusika, filmid, naljad, pildid. Võib-olla mõned juhtumised, kes teab.
Ok, videomängud ka äkki
Kirjutasin 2 aastat tagasi blogi videomängude kohta, kus rääkisin kui "lame-ass" või "sucks-nuts" mõni mäng on
Tund aega tagasi avastasin, et suutsin üle kuue tuhande vaate koguda selle aja kooksul
Mida on tegelt vähe, kuid siiski...
Uhke tunne oli hetkeks
Igastahes,
Filmid...uuemad plaadid...uus telekas su naabritädi telekatoas...ning kõik seal vahel.
Olge kuuldel :)
Peatse kuulmiseni

ps. Ei. Videomängusid siiski ei tule. No geeks tonight.
Lõpetuseks googeldasin kähku "funny geek picture"
See oli kõige parem tulemus, mis sain



"That's just...awful."