Pean ausalt tödema, et ma pole tükk aega ostnud ühtegi muusikaplaati. Nädal aega tagasi Kuressaares Ferrumi raamatupoes õige boheemlase kombel ringi sirvides leidsin Tenfold Rabbiti plaadi Travel The World, mis pakkus mulle koheselt huvi, sest olles kuulnud neid paar korda ja Eesti Laul 2013 konkursil neile kaasa elanud, mõtlesin, et selle peab küll hankima. Muidugi on see ka veel, et Eesti muusikat peaks toetama.
Ütlen kohe ära, et ma ei kahetse oma ostu mitte karvavõrdki. Esimese plaaditiiruga sain aru, et tegemist on väga hea kraamiga. Aga vaatame korra lähemalt, millega tegu on...
 |
| Foto: Delfi.ee |
Plaadi esimesel kuulamisel hakkab kohe pihta laulu Yellow Wheels akustiline seanss, mis kajab läbi kõlarite ja läheb üle toa laiali. Sellele järgneb karismaatilise laulja/akordionisti Andres Kõpperi huvitav ja omanäoline hääletämber ja Meelik Sameli maheda tooniga bass. Kõike seda hoiab koos Martin Petermanni löökriistade osad. Loo kooskõla kõikide taustavokaalidega on meeldiv ja selle loo sisse on suhteliselt kerge ära kaduda. Before The Eyes Are Opened võib võrrelda merelainetega - lugu kõlab väga hästi tänu ukulelele ja atmosfäärilistele taustavokaalidele. Sweet Morning mind väga palju ei puudutanud kuid terve plaadi peale mõeldes on see väike möödapanek - kõik lood ei saagi samamoodi meeldida. If There Was No Sex, There Would Be No Relationships on kindlasti üks hoogsamaid laule terve plaadi peale. Lüürika, mis on tabav ja kergesti meeldejääv, paneb kaasa laulma esimesest sõnast. Righteous Lies of An Honest Man jätkab oma hoogsusega sealt kus eelmine lugu pooleli jäi ning oma rütmiga sobib see tantsulooks väga edukalt. Martin Petermanni trummide käsitlemisosavust saab kuulda ka kerge soologa, mis loo kulgedes tekib. Distance tõmbab natuke hoogu maha ning laseb Andres Kõpperil akordioniga spotlighti nautida. Thousand Lights on minu arvates albumi vaieldamatult kõige parem lugu - hästi huvitavalt progresseeruv laul, mis koguaeg kerkides annab lõpusirgel vägeva külmavärinate hoo (NB. Kõige parema kogemuse jaoks tuleb seda lugu valjusti kuulata). Oblivion, mis on pärast eelmise aasta Eesti Laulu konkursi veidi töötlust saanud, kõlab paremini kui see, mis sinna konkursile läks. Korraliku rokilaadse kitarririffiga Innocent Mind annab tõuke, mis kestab kuni albumi lõpuni - ikka korraliku kütte. Loomulikult peab mainima ära ka selle, et loo lõppedes olin ma hämmingus, kuidas Kõpperi häälepaelad vastu pidasid... Lines In The Face on hea lõpp tervele albumile, mis näitab ka kogu bändi raskemat külge - tegemist on sellise looga, mille peale saaksid isegi karmima muusika fännid headbangi lava ees korraldada. Lisaks veel - kärinaga kitarririffid ja akordioni osad annavad sellise koosluse, mida igapäev ei kuule. Albumi lõpus on peidus veel lisalugu What A Day, mis on mõnus lõppsaluut kuulajale pärast viimase loo raskemat poolt.
 | ||
| Vasakult: Rain Parve, Martin Petermann, Andres Kõpper, Meelik samel. | Foto: err.ee |
Kokkuvõttes on Travel The World selline nagu pealkiri ütleb - album viib kuulaja korralikule reisile, mis on igatpidi nauditav. Albumil pole sellist hetke, kus mõni pillimees oleks teistest peajagu üle, sest päeva lõppedes on kooskõla see, mis teeb sellest albumist selle, mis ta on. Võtta näiteks akordion ära või just selline kitarrisound, mis kitarrist Rain Parve, on saavutanud ja album pole pooltki nii hea. Plaat sobib oma tempode ja temaatikaga ideaalselt automakki, kuid see ei tähenda seda, et arvuti taga olles selle kuulamisel vähem effekti oleks - see kraam kõlab iga ilmaga hästi.
9/10
Tenfold Rabbit on:
Andres Kõpper - Laul/akordion/klaver
Rain Parve - Kitarr
Meelik Samel - Bass
Martin Petermann - Trummid ja löökriistad
Vaata ka:
No comments:
Post a Comment